salsa salsa salsa

Eile õhtul sai algust tehtud ammuse sooviga õppida salsat tantsima ... ja nüüd on see keerulisim osa tehtud - alustamine! Vähemalt seda arvasin enne, nüüd tean, et tantsu õppimine on tegelikult ikka üks pikk ja järjekindel protsess. Pidin algselt minema koos sõbranna Mai'ga, kuid mõned kümned minutid enne algust ta helistas, et on veel 40 minuti sõidu kaugusel Tallinnast. Soovitas mul esialgu üksi minna, et enne õpetatakse algajatele. Siis mõtlesin, et ei tohi mõtlema hakata, sest muidu ei jõuakski kohale ... võtsin südame rindu ja läksin kohale! Rahvast oli juba palju palju ja ruumi polnudki eriti ning lühikest kasvu juhendajat ees ka ei näinud. Kuid kõik sai nii hästi või halvasti kui oskasin kaasa tehtud. Pärast õpetuse osa hakkasid paarid tantsima, siis puhkasin veidi ... nahk läheb seljas märjaks juba pärast mõnda minutit! Ootasin tükk aega Maid; see oli ka vajalik aeg, jälgisin teisi nii kaua. Siis kutsusti mind tantsima, hoiatasin juba ette, et olen päris algaja ... sõna otseses mõttes =D Kuigi partner polnud minu arvates hea juhtija, panin ühe õpetuse kõrva taha pöörde tegemise kohta. Vahepeal sai Maiga tantsitud ja see oli vahva! Mai on juba 2,5 aastat tantsimas käinud ja ta on minu arvates juba päris kobe, teeb trikke ja pöördeid, kõik tuleb nii loomulikult. Hiljem kutsus üks väga hea tantsija tantsima - tema õpetas väga hästi ja koostöö sujus. Ütlesin ka, et mul esimene kord, kuid sellest polnud hullu. Lihtsamad kombinatsioonid said tehtud. Ja Bachata juures aitas ta mind suuresti, sain oma esimesest krambist üle ja nüüd ei jõua ära oodata järgmist korda!

See on juba homme, Scotland Yard Pubis. Siis kolmapäeval tahaksin võtta ülikoolis spetsiaalsed tunnid algajatele. Ja neljapäeval on salsaõhtu Infernos, endises Kolumbus Krisostomuses. Seal viimases kohas ma polegi veel käinud, kuigi koht avati päris ammu. Ise pean kindlasti õppima kodus ka, sest sammud ja erinevad tantsud vajavad kinnistamist, ära tundmist. Ülioolis sai küll põgusalt õpitud, et mis on salsa, bachata, chachacha, merengue, kuid nüüdseks on kõik ära ununenud.

See kõik on nii põnev, et magasin vaid 5 tundi ja uni läks ära. Sedasi siin kirjutangi nii hommikul mõttega, et kui ära väsin, siis võin ju magama uuesti minna iga kell. Tahaksin loota, et mul jätkub järjepidevust sellega tegeleda, sest tants annab väga palju positiivset laengut. Minu jaoks on kogu see asi täiesti uus ja kartsin alguses kohutavalt .... minnes mõtlesin, et kas ikka lähen, süda puperdas, sest ei oska ju tantsida üldse siiani. Aga mul on super hea meel, et lävepakk on ületatud =)

Nädala teisel poolel aga juba maale ja koos Kerdaga. Tahtsin küll mõned päevad varem minna, kuid mind tabas tantsupalavik ja nüüd pean mõned korrad veel end proovile panema, enne kui maale lähen. Ma ikka ei suuda uskuda, et Kerda tuleb ja saab teda näha ja kallistada ... tema ju meie rõõmupall! Ootan väga!
Ja vihmane on ka, nii et aias sonkida oleks üsna mudane. Loodan tegelikult enda toa ehitamisel ka käe külge panna juba sel nädalavahetusel.

Mis muud kui .... päikest südameisse ja naeratus huulile!

Palju õnne armas Anni!

Täna on minu armsakesel Annul sünnipäev. Aeg lendab kiiresti-kiiresti ning täna on juba tema 9. sünnipäev. Kahjuks ei saa ise temaga sel päeval olla, kuid kingitus ootab teda juba ammu ja järgmine nädal näeme!

Lisan siinkohal väikese pildigalerii Annu kohta tema enda kommentaaridega =D

PALJU ÕNNE JA KALLISID JA KUTSUMAIUST SULLE!

Natuke nalja.... kes vähegi inglise keelest aru saab, siis vaadake kindlasti!

Maal mai alguses

Postitan siinkohal meenutused kolmest maal oldud päevast. Polnud kuigi pikk aeg, kuid Tallinna korteris uksest sisse astudes tekkis tunne, et keeraks osa ringi ja läheks tagasi. Nüüd on ilusad ilmad ka ning suhteliselt raske on häälestada end töö peale. Selle töö peale, mis leiva laua peale toob. Praegu on tuju teistmoodi töö jaoks, näiteks kaevasime Killuga metsa all üks päev. Ootan juba järgmist korda, mil saaks kauem koha peal olla. Siin Tallinnas hakkavad mu akna all olevad kastanid mõnede päevade pärast õitsema. Arvestades tänast peaks see kiiremini toimuma, sest üle pika aja saatis ilmamees meile paduvihma. Olin töö juures tol hetkel ja arvasin, et rahet sajab, kuna vihmahoog oli nii tugev, et tänavad lausa ujusid ja vahutasid suurest veest. Egas midagi... jõudu kõigile kevadise külmetusega toime tulemiseks, kui see peaks kimbutama ning muidugi nautige sooja päikest nii palju kui saate!

Mälestades Astit

Otsisin ka äsja meie hulgast lahkunud meie kalli bobu Asti kohta pilte.... Näpud ei taha liikuda ja sõnu kirja panna, sest tunded on veel liiga tugevad. Kurb on... lähedase sellest ilmast lahkumine paneb paratamatult elu üle sügavamalt järele mõtlema. Hetkel tahan öelda vaid seda, et hoidkem ja pidagem meeles oma lähedasi, oma peret, kuulugu perekonda ema-isa ja vanavanemad ning koerad-kassid-hobused ja kas või kärnkonnad - kui nad täidavad su südame headuse ja soojusega, siis on nad kõik ühtmoodi hoidmist väärt! Mul on hea meel tõdeda, et meie peres on see nii.

Siinkohal tahan üles märkida mõned pildisalvestused Astist, mille olen viimaste aastate vältel teinud.

Maitsetaimed külvatud

Nii, nüüd võin ka uhkusega teatada, et esimene külv on tehtud. Vaadates vanaema kasvuhoonefotot Valgamaalases, olen lootusetult hiljaks jäänud, kuid ammune soov sai lõpuks täide viidud. Täna panin maha kolme sorti maitsetaimi: koriander, sidrunimeliss ja salatkress. Näis, kes neist esimesena tärkab. Plaanin maha panna veel tilli, spinatit ja basiilikut....oi ja rosmariini tahaks ka väga, kui seemneid leiaks. Topse mul jätkub, tuleb vaid seemned muretseda.

Üleeile panin mulda juurde ka nendele kahele lilletaimele, mille Killu mulle tõi esimesel külastusel Juurdeveosse. Nüüd on neil pehmem ja mõnusam pesa.


21.04.2009: külvasin õhtul maha veel peterselli, basiiliku ja aedtilli seemned. Ootused-lootused on suured!

Esimene jooksmine

Käisin täna õhtupoolikul esimest korda jooksmas sel hooajal. Viimati sai jooksmas käidud rohkem kui 10 kuud tagasi. Olin meeldivalt üllatunud, et ei väsinudki pärast 200m ära! Vastupidi, kerget väsimust hakkasin tundma alles pärast 30 minutit või nii... Sammulugeja järgi sai joostud 5km ringis, minu jaoks pole paha esimese korra kohta. Laenasin Killu käest sammulugeja nädalaks ajaks, nüüd olekski aeg see tagastada. Läksin uksest välja sooviga minna jooksma Pirita äärde või kui on endiselt liiga tuuline, siis Kadrioru parki. Väljas aga tekkis soov minna ikkagi Tehnika tänavale raudtee äärde kastaniallee alla jooksma; samasse kohta, kus eelmine aasta kogu aeg käisin. Kui varem piirdus minu marsruut Endla tänavaga, siis seekord läksin peaaegu Tehnika tänava lõpuni, sinnamaani, kus silla alt autod läbi käivad ja teisele poole raudteed minnes tuleb Ristiku peatus. Seekord jooksingi Ristiku peatusest edasi kuni ristmikuni, kus on Statoil. Mõne aja pärast võiksin näiteks Killule külla joosta =)

Eile tahtsin minna kepikõndi tegema tavapärasele Pirita rutiinile, kuid tuul oli eriti tugev, nii tugev lausa, et ei õnnestunud keppe maha panna, tuul ajas need viltu ja takerdusin nende taha. Ennelõunal oli päikeseline ilm, kuid puud olid poolenisti härmas, lumised. Just merepoolsed küljed. See oli tegelikult imeline vaatepilt. Tuule pärast läksin hoopis Kadrioru parki. Seal oli hea ja suhteliselt tuulevaikne. Avastasin uue koha, kus hakata kõndimas käima. Imestasin, et isegi pargis olid puude merepoolsed küljed lumised, samal ajal teine pool oli päikese poolt valgustatud.

Täna hommikul käisin Tallinna Nelipühi Kirikus, kuid ei jäänud teenistuse lõpuni. Nägin korraks Maid ka, tegelikult ta laulab seal ja on nähtav koguaeg, kuid rääkida ei olnud võimalik seekord.

Natukene ka tööst. Meil oli neljapäeval fotograaf külas. Esmaspäeval toob fotograaf pildid lastest lasteaeda ja siis saavad vanemad valida neile sobivad pildid. Fotograafo oli hästi tore ja lapsesõbralik, inimene, kes tõeliselt naudib oma tööd. Pisipõnnid seevastu natukene võõristasid teda, suur tume habe vist hirmutas.... Üks laps ei olnud nõus isegi meie rühmaruumist väljuma ilma minuta, kuid õnneks teadis fotograaf soovitada, kuidas pildi ikkagi ära saaks teha sedasi, et mind peale ei jääks. Istusin ise küljega pisikese tooli peal ja laps oli mu põlvedel, mänguasjad käes. Kallutasin end tahapoole ja nii saigi pilt tehtud. Teisipäeval näen ka neid pilte..... tahaks juba näha neid!

Ahjaa, mul toimusid ka nö ristsed töö juures reedel. Nimelt seesama poisike tegi kaka püksi ja õpetajaabi oli juba koju läinud õhtul. Õnneks oli ta veel mähkuga. Olen varemalt näinud mõningati, kuidas last puhastatakse dušsiga. Asi polnudki nii hull õnneks. Lastel hulgas liigub kõhuviirus ja seepärast ei ole kogu protseduur ninale kuigi meeldiv, kuid nüüd pole enam seda tunnet, et mida samas olukorras teeksin. Ilmselt oli tal see püksis juba sellal kui abi oli veel tööl, kuid kontrollisin vaid kõige pisimat, kellega oli hommikul juba probleeme. Üks poiss veel küsis mu käest: "Kes see puuksutab?!" See oli nii naljakas olukord, et üks 2-aastane küsib sedasi. Õhtuti, kui lastele tullakse järele, saab nendega ka individuaalselt rohkem vestelda ja need vestlused võivad vahepeal päris naljakad olla. Nende teadmised ju põhinevad kodustel kogemustel ja sõnavara on see, mida enamasti kodus kasutatakse. Nii et kui küsida midagi, millest nad aru ei saa, siis öeldakse mingi suvaline mõte. Näiteks, räägime söökidest kahe poisipõnniga. Üks ütleb järsku, et küpsiseid enam ei ole, kõik küpsised on küpsisepoest ära läinud! Teine ütleb, et Haapsalus on küpsiseid! Küsimuse peale, et mida talle veel meeldib süüa, saan vastuseks: "Röstsaia moosiga". Küsin siis, et kas millise moosiga - vastus: "Lusikaga!"

Soovin kõigile imeilusat kevadet! =)