Sain just hakkama teise mäkerdusega. See võttis pool tundi aega. Arvan, et selliseid mäkerdusi tuleb mul veel kümneid-kümneid, enne kui midagi asjalikumat hakkab käe all kuju võtma =D. Varusin eile kunstipoest üht-teist, nii et kui tuhin peale tuleb, ei peaks vahenditest nii pea puudu tulema. Esialgu oli poes tunne nagu väikesel lapsel kommipoes... tuleb tunnistada, et ka nagu suurtel, eesotsas minuga.... kuid hea oleks säilitada kaine mõistus ja vähehaaval pihta hakata, õppida tundma erinevaid tehnikaid, materjale. Nagu öeldakse - suur tükk ajab suu lõhki... või kuidas see ütlus oligi?
1 comment:
Päris meistriteose moodi juba!
Post a Comment