Neljapäev

Hommikul oli mõnus ärgata, ei pidanud kella 7-ks hommikul tööl olema. Paar eelmist päeva on pea hell olnud, nii et nautisin mitte-kiirustamise tunnet. Tegin telku lahti ja nägin Terevisiooni korduse lõppu, kus oli Päevalehes uudis õpetajate palkate vähendamisest. Eile töö juures oli rahulikum õhk just seepärast, et üks õpetajatest kuulis uudisest, et õpetajate palk on tõstetud 8%. Ja nüüd täna esimese asjana kuulda uudist, et meie palku vähendatakse, tegi mind väga murelikuks. Võtsin siis online Päevalehe vastava artikli lahti, kuid see ei andnud ka konkreetset vastust. Eks näis, parem on praegu mitte ennetada ja oodata kindel uudis ära.



Vaatamata pilvisele ja sombusele ilmale tuli akna taha mul üks
linnuke peesitama. Piinlik küll, kuid ei teagi, kas tegemist oli kuldnokaga?
Hästi armas puhevil kollanokk-väikseke oli.


Siis käisin täna kepikõnnil Pirita ääres. Sõitsin trammiga Koidula peatusesse (enne Kadriorgu) ja sealt kõndisin Kadrioru Spordiklubi juurest algavale rajale, mis viib Viimsisse välja. Alguses oli tee jäine, siis pidin kummist otsikud keppidel otsast ära võtma, kuid lume-jäävabal teel panin need otsa tagasi, muidu on põrutus liiga suur ja kepid põrkuvad maapinnalt tagasi. Sedasi ei tule kõnnist midagi välja. Võtsin fotika ka kaasa ja läksin kuni Pirita Top Spa-ni välja, tehes mõned klõpsud. Kuna fotikas hakkas jukerdama (oletan, et patareid said jälle läbi), siis tagasiteel sain keskenduda ainult kõndimisele. Ahvatlusi, mida jäädvustada, oli mitmeid, kuid tehnika otsustas seekord tumm olla.
Siinkohal panen üles ka need vaated, mida kogesin tänasel teekonnal. Aga....hmmm....ma ei teagi veel, kuidas neid üles laadida sedasi, et pildid vahelduvad ise... uurin järgi =)
....aitäh, Killu!