Eile õhtul sai algust tehtud ammuse sooviga õppida salsat tantsima ... ja nüüd on see keerulisim osa tehtud - alustamine! Vähemalt seda arvasin enne, nüüd tean, et tantsu õppimine on tegelikult ikka üks pikk ja järjekindel protsess. Pidin algselt minema koos sõbranna Mai'ga, kuid mõned kümned minutid enne algust ta helistas, et on veel 40 minuti sõidu kaugusel Tallinnast. Soovitas mul esialgu üksi minna, et enne õpetatakse algajatele. Siis mõtlesin, et ei tohi mõtlema hakata, sest muidu ei jõuakski kohale ... võtsin südame rindu ja läksin kohale! Rahvast oli juba palju palju ja ruumi polnudki eriti ning lühikest kasvu juhendajat ees ka ei näinud. Kuid kõik sai nii hästi või halvasti kui oskasin kaasa tehtud. Pärast õpetuse osa hakkasid paarid tantsima, siis puhkasin veidi ... nahk läheb seljas märjaks juba pärast mõnda minutit! Ootasin tükk aega Maid; see oli ka vajalik aeg, jälgisin teisi nii kaua. Siis kutsusti mind tantsima, hoiatasin juba ette, et olen päris algaja ... sõna otseses mõttes =D Kuigi partner polnud minu arvates hea juhtija, panin ühe õpetuse kõrva taha pöörde tegemise kohta. Vahepeal sai Maiga tantsitud ja see oli vahva! Mai on juba 2,5 aastat tantsimas käinud ja ta on minu arvates juba päris kobe, teeb trikke ja pöördeid, kõik tuleb nii loomulikult. Hiljem kutsus üks väga hea tantsija tantsima - tema õpetas väga hästi ja koostöö sujus. Ütlesin ka, et mul esimene kord, kuid sellest polnud hullu. Lihtsamad kombinatsioonid said tehtud. Ja Bachata juures aitas ta mind suuresti, sain oma esimesest krambist üle ja nüüd ei jõua ära oodata järgmist korda!
See on juba homme, Scotland Yard Pubis. Siis kolmapäeval tahaksin võtta ülikoolis spetsiaalsed tunnid algajatele. Ja neljapäeval on salsaõhtu Infernos, endises Kolumbus Krisostomuses. Seal viimases kohas ma polegi veel käinud, kuigi koht avati päris ammu. Ise pean kindlasti õppima kodus ka, sest sammud ja erinevad tantsud vajavad kinnistamist, ära tundmist. Ülioolis sai küll põgusalt õpitud, et mis on salsa, bachata, chachacha, merengue, kuid nüüdseks on kõik ära ununenud.
See kõik on nii põnev, et magasin vaid 5 tundi ja uni läks ära. Sedasi siin kirjutangi nii hommikul mõttega, et kui ära väsin, siis võin ju magama uuesti minna iga kell. Tahaksin loota, et mul jätkub järjepidevust sellega tegeleda, sest tants annab väga palju positiivset laengut. Minu jaoks on kogu see asi täiesti uus ja kartsin alguses kohutavalt .... minnes mõtlesin, et kas ikka lähen, süda puperdas, sest ei oska ju tantsida üldse siiani. Aga mul on super hea meel, et lävepakk on ületatud =)
Nädala teisel poolel aga juba maale ja koos Kerdaga. Tahtsin küll mõned päevad varem minna, kuid mind tabas tantsupalavik ja nüüd pean mõned korrad veel end proovile panema, enne kui maale lähen. Ma ikka ei suuda uskuda, et Kerda tuleb ja saab teda näha ja kallistada ... tema ju meie rõõmupall! Ootan väga!
Ja vihmane on ka, nii et aias sonkida oleks üsna mudane. Loodan tegelikult enda toa ehitamisel ka käe külge panna juba sel nädalavahetusel.
Mis muud kui .... päikest südameisse ja naeratus huulile!
Monday, June 15
Subscribe to:
Posts (Atom)