Piltide kommentaariks

Võttis kaua aega, enne kui tekkis tahtmine oma blogi täiendada. Ega enam täpselt ei mäleta ka, mida tahtsin piltide kommentaariks öelda... =) Lühidalt nii palju, et olen tegelenud palju heegeldamisega viimaste nädalate jooksul ning täpsemalt öeldes pole heegeldanud enam umbes nädal aega. Põhjus lihtne - vasaku käe nimetisnäpu nahk läks paksuks ja katki. Ning tahtsin lugemise uuesti käsile võtta.
Hetkel loen ikka ilukirjandust, kuid lisaks eelnevalt nimetatud klassikutele on mul järjekord pikenenud muusikat puudutavate raamatute (üks on klahvpillidest ja teine klassikalisest muusikast ja selle ajaloost) ning selline teos nagu "Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" Esa Saarinenilt. Tegemist on väga mahuka teosega, mida tahan lugeda silmaringi laiendamise pärast. Eks ülikoolis on põgusalt puudutatud isikuid nagu näiteks Kant, Spinoza, Nietzsche jt, kuid nagu palju varem õpitugagi, ei mäleta ma loengutest palju. Igatahes ootan selle raamatu lugemist väga!
Siis olen käinud usinasti kepikõndi harrastamas. Nüüdseks on harjumuseks kujunenud, et lähen alati Pirita äärde. Nimelt võtan bussi Metodisti kirikuni, kust saab mu marsruut alguse. Need pildid Tallinna panoraamist ongi tehtud kõndimise käigus. Paraku ei õnnestu mul juba mitu päeva fotikat enam tööle saada. Ehk ongi parem, siis saan keskenduda kõndimisele! Pean mainima, et iga kord mõjub mulle väga hästi - linnud, mere hingus, muutlik ilm, sõbralikud inimesed.
Linnud - seisatan tihti, et vaadelda parte ja luikesid. Tunnen mõned luiged juba ära, tean, kus paigus enamus aja näiteks üks pruun luik patseerib. Ja need pardid, nad liiguvad-magavad 96%-liselt kahekaupa. Ja nii armas on vaadata, kuidas nad oma erkoranzide jalakestega plätserdavad madalas vees ja kratsivad kõrvu. Nende vaatlemine on nii liigutav ja toob alati naeratuse näole.
Mere hingus - iga kord on erinev. Lihtsalt mõnus on tunda tuult paitamas su nägu ja kiskumas juukseid mütsi-kapuutsi alt välja. Jah tõesti, nii mõnigi kord on üsna korralik tuul väljas, kuid vaatepilt on see-eest võrratu; lained saavad kaugusest hoogu ning jõuavad sinuni laksudes-loksudes.
Muutlik ilm - kord sajab lund, kord sajab lörtsi, kord on unustamatu päikeseloojang, kord on kõrge sillerdav päikesepaiste, kord on ehmatav udu, kord on ühtlane hall. Eelmine nädalgi oli nii, et olin just tavapärast teelõiku lõpetamas, kui märkasin Soome poolt tulevat suurt halli udupilve, mis oli Tallinna vanalinna endasse haaramas. Viis sekundit hiljem, kui ümber pöörasin, oli too sama kauge udu minuni jõudnud ja ei näinud kaugemale kui 20 meetrit. Samas oli tuul tõusnud ja külmaks läks. Ei suutnud uskuda, kui kiiresti udu minuni jõudis, nagu imeväel.
Sõbralikud inimesed - tunnen tasapisi juba järjepidevad harrastajad nägupidi ära. Mõni nädal tagasi hakkas üks jalgrattur mulle vaikselt naeratama ja nüüd tõstab juba käe tervituseks üles ja tervitab mind valjul häälel. Mul aga tuleb alati naer peale, sest tema naeratuses puudub iga teine hammas ja tema olek on üldse natukene naljakas! Siis ükskord üks vanem proua oli nii viisakas, et möödaminnes lihtsalt ütles "How do you do?!", tõlkes ehk siis "Kuidas Teil läheb?". Üks õhtu hõikas mõne meetri kauguselt üks vanem meesterahvas, suure villase mütsi ja halli habemega, et kuhu mu suusad jäid?! Ma olin temas juba peaaegu möödunud ja kuna hääl oli nagunii ära, siis kehitasin ilmekalt vaid õlgu. See oli ka naljakas =) Siis üks kord kõndisin ka, üsna tuuline oli. Vastu tuli mulle noormees, kel oli sukeldumise kostüüm seljas, süst õlgadel ja aer käes. Tema viipas aeruga juba mõne meetri eest ning hüüdis "See on palju moodsam!" Eks ta ole, kepikõnnid vist süsta vastu ikka ei saa küll =P Arvutasin välja, et 31. jaanuarist 2009 olen kepikõnnil käinud umbes 25,5 tundi. Esimesed nädalad käisin vaid korra või nii, kuid viimased nädalad tihedamini. Nii, kuidas tervis lubab.
Nimelt võitlen siin põskkoopapõletikuga. Esimesed märgid olid kaks nädalat tagasi ja vahepeal läks isegi paremaks, kuid esmaspäevast alates on parem näopool päris valus. Täna öösel oli isegu silma pilgutamine valus, nii et olin suhteliselt mures. Homme lähen perearsti juurde, kuid kõik numbrid on väljastatud ning pean lootma elavale järjekorrale. Muretsesin veel täna õhtul apteegist veel mõned ravimid ning Otrivini nina lahti tegemiseks. Seda võib vaid 3 korda päevas kasutada, kuid hetkel tundub mõju hea, nina tegi lahti ja nüüd on lootust paremini magada. Selge see, et pean esmaspäevaks terveks saama, sest töö tahab tegemist =) Ainuke, mida ikka veel proovinud pole, on küüslauk. Soolaveega nina loputamine, looduslikut tabletid ja mitte-looduslikud, sidrun, mesi, taruvaik, keedetud munad põskedele, sooja auruga oimu-nina-põskede soojendamine on kõik järele proovitud.
Egas midagi, soovin kodustele kõike paremat ja saadan kallisid kõikidele pugulojustele, eriti oma kallile Annule! Loodan südamest, et teil kõigil, kes neid ridu loevad, on kõik hästi ja päike südames!
Kalli kalli!

Imeilusat naistepäeva!

Jutu lisan hiljem, hetkel jõuan end vaid magama lohistada =)
Uute sissekanneteni!